Gripp

7.sept. 2022

Kaitse end ja oma lähedasi vaktsineerimisega!

  1. Helista oma pereõele ja broneeri sobiv aeg vaktsineerimiseks.
  2. Seejärel saate digiretsepti, mille alusel on võimalik apteekidest osta välja gripivaktsiin.
  3. Palume osta vaktsiin välja vahetult enne pereõe visiiti, sest vaktsiin peab olema manustatud umbes 10-ne minuti jooksul. Juhul kui teil ei ole võimalik vaktsiini ise nõuetekohaselt transportida, võite vaktsineerida ennast LTKH vaktsineerimiskabinetis ! –  https://www.keskhaigla.ee/kliinikud/nakkuskliinik/vaktsineerimine/
  4. Või vaktsineeri end apteekides üle Eesti! – https://www.vaktsineeriapteegis.ee/gripp

Gripp on äge viiruslik haigus, mille tundemärkideks on kõrge palavik, peavalu, kuiv köha ja/või nohu, väsimus ja nõrkus, lihase- ja liigesevalu. Gripp on raskema kuluga kui külmetushaigus, gripiga võivad kaasneda rasked probleemid nagu kopsupõletik ja krooniliste pulmonaalsete ning kardiovaskulaarsete haiguste ägenemine.  Kõige enam haigestuvad grippi lapsed, kuid hospitaliseerimised ja surmajuhud tekivad peamiselt kõrge riskiga isikute grupis, eeskätt eakad, krooniliste haigustega inimesed.

 

Kätepesu:

1.Tee käed märjaks

2.Pane seep kätele

3. Pese(hõõru) 10-30 sekundit (sõrmede vahelt ja otstest, küünte alt)

4. Loputa käed jooksva veega

5. Keera paberrätiku abil veekraan kinni

6. Kuivata käed

 

Tööaladel, mis nõuavad suhtlemist paljude erinevate inimestega, oleks mõistlik gripinakkusest hoidumiseks kanda näomaski. Need on müügil apteekides ja tööohutusvahendite kauplustes. On riike, kus inimesed käivad nakkusohtlikul ajal kaitsvates näomaskides nii tänavatel, ühissõidukites kui ka siseruumides. Näomask pakub tõhusat lisakaitset neile, kes hoolitsevad gripihaige eest (ka kodustes tingimustes). Pärast näomaski eemaldamist viska see ära ja pese käed korralikult seebiga või puhasta alkoholipõhise kätepuhastusvahendiga.

Vaktsiin on kõige kindlam kaitse gripi ennetamiseks. Vaktsineerimisega võiks algust teha juba oktoobris. Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist. Gripi vastu võivad end vastunäidustuste puudumisel vaktsineerida kõik soovijad alates 6- elukuust. Vaktsiini mõju kestab kuni aasta. Kahjuks ei anna gripivaktsiin püsivat immuunsust ja vaktsineerimist peaks kordama igal aastal. Hea on see, et igal aastal töötavad uurimisinstituudid välja uue ja täiustatud kujul gripivaktsiini. See tähendab, et vaktsiin sisaldab just neid komponente, mis prognooside järgi iseloomustavad seda gripiviiruse tüve, mis sellel hooajal meie piirkonnas võiks levida. Kindlasti on kõrvalmõjud tunduvalt tagasihoidlikumad kui haigus ise. Vaktsineerimine on vastunäidustatud munavalgu või mõne muu vaktsiini koostisosa ülitundlikkuse korral ja ägeda palavikulise haiguse ajal. Otstarbekas on vaktsineerida nii lapsi kui täiskasvanuid, kes käivad, töötavad või õpivad kollektiivides! Gripiviirused kipuvad hästi kergesti levima lasteaedades, koolides, ühiselamutes, kaitseväeüksustes ja üldse külg-külje kõrval töötavates, õppivates või elavates kollektiivides. Riskirühmadesse kuuluvad inimesed on inimesed, kelle üldine kaitsevõime on väiksem – lapsed, vanemaealised ja kroonilisi haigusi põdevad inimesed; 65 aastased ja vanemad; isikud, kes põevad aneemiat, kroonilist kopsu-, südame-, neerude või ainevahetuse süsteemi haigust (eeskätt diabeeti); 6 kuu kuni 17 aasta vanused lapsed ja noorukid, kes saavad pikaajalist aspiriinravi; immuunpuudulikkusega inimesed, sealhulgas immuunsüsteemi talitlust pärssivat ravi saavad ja HIV-positiivsed isikud; rasedad naised, kelle raseduse 2 või 3 trimester langeb gripihaigestumise sagenemise või epideemia perioodi; hooldeasutuste ja pikaravihaiglate kroonilisi haigusi põdevad patsiendid; tööalaselt ohustatud isikud (tervishoiutöötajad, hooldeasutuste töötajad, linnufarmide töötajad jt); isikud, kes võivad levitada grippi riskirühmale.

https://www.tlu.ee/opmat/ka/Hep_ja_grip/vaktsineerimine_gripi_ennetamiseks.html

Näiteks üks sellistest on nohu, mida põhjustavad rinoviirused, mis nakatavad vaid ülemisi hingamisteid (rohkem ninas ja harvem kurgus). Levik toimub piisknakkusena, peiteaeg on 1 kuni 14 päeva. Nakatunul on kaebusteks nina limaskesta tursumisest tingitud sümptomid: nina jookseb vett, sügelustunne, raske hingata, uimasus ja peavalu. Enamik Eestis gripisarnase kliinilise pildiga kulgevate haiguste põhjuseks on paragripiviirused; adenoviirused; rinoviirused; RS-viirused; koronaviirused. Nakkustekitajad levivad nii nagu gripiviiruski piisknakkuse, inimestevaheliste kontaktide teel ning esemete kaudu. Külmetushaigustesse nakatumist soodustavad ülepinge ja stress, ületöötamine, ülekoormused sportimisel, immuunsuse langus alkoholi või magamatuse tagajärjel, ebapiisav toidumenüü, vitamiinipuudus organismis jne.

https://www.tlu.ee/opmat/ka/Hep_ja_grip/klmetushaigused.html

Olge terved ja kaitstud!